Aga nüüd on kohe-kohe ukse ees selle kevade üks tänuväärsemaid ja meeldejäävamaid Põhjamaadega seotud üritusi - Põhjamaade Luulefestival ja seda lausa seitsmendat korda.
Mida see siis õigupoolest endast kujutab? Lihtsalt võttes tulevad kokku luuletajad kümnest eri riigist, peamiselt siiski Põhjalast, aga ka Lätist, Leedust ja Ungarist, ning esitavad eesti näitlejate vahendusel oma luuletusi. Kahjuks sel aastal puudub Gröönimaa esindaja, kelle keelt oleks väga huvitav kuulda.
Ürituse avapauk toimub juba sel reedel kell 11 Rahvusraamatukogu treppidel (ehk siis Trepiluule). Juta püha kohus on loomulikult kõiki rootsi keele klasse sinna suunata ja ka meie käisime eelmisel aastal klassiga seal. Pärast toimub ka üritusi näiteks Apollos ja Kirjanike Liidu saalis jne. Peale luuletuste, saate kuulda ka muusikat nii mõnegi nimeka inimese esituses.
Ühesõnaga - ISEGI, kui Sa ei ole kõige luulelembesem inimene, siis annab see üritus igal juhul rohkem kui niisama kodus magamine või uute päikeseprillide ostmine. Mina ka ei mõista alati kõikide luuletuste sügavamat mõtet või sisu üldse, aga mõtted tekivad ikka ja on mõjutatud sellest, mida kuuled. Ja miks siis mitte lasta mõttel rännata koos nende andekate inimestega, kellega sul on ainulaadne võimalus kokku puutuda?
Tasuta kultuurielamus - ära lase sel mööda minna. :)
Programmi ja muu sellisega saate tutvuda näiteks siin.
Eva-Mai.
6 comments:
Trepiluulel käidud, tuju hea!
Hästi sümpaatse mulje jättis Morten Søndergaard.
Nüüd jääb üle ainult loota, et teistele üritustele ka jõuan.
Ja luulemürgitust ei ole kavas saada. :D
Juuli
Juuli, tahtsingi öelda, et sind on nähtud väga ebasobival ajal linnas kõndimas koos Liina-Mariaga. ntks kell 14:26 reedesel päeval!
Alles nüüd taipasin, et luule nõudis oma osa!
Oli ikka nii?!
su salaagendid on teinud laitmatu töö, eva, see tõesti oli nii.
niisiis on möödas päev täis luulet.
mina olen täiesti lummatud ja mingisse teise ja palju paremasse dimensiooni tiritud.
algas asi trepiluulest, mis oli suurepärane sissejuhatus.
edasi luuletund Apollos, avastasin et Søndergaard on veel sümpaatsem kui algselt tundus ja ka Apollo õhkkond on ideaalne selliste ürituste jaoks.
siis.. Vene Draamateater - vene romansid, ilus põhjamaine luule ja väga vigane eestikeelne tõlge. AGA siis tuli islandi luuletajanna viimane luuletus kodumaast, mis rääkis isamaast ja mille tugeva vene aksendiga eesti keelt rääkiv Nikolai Bentsler oli pähe õppinud ja kui ta viimase lause "..see on minu kodumaa" ära oli öelnud olime nii mina kui ka helin härdusest pea nutma puhkemas. ilus vaheldus tänaval toimuvale.
ning siis lõpuks õhtu tipp - Maskide all liiguvad sõnad Kirjanike Liidu saalis.
üks sõna seda iseloomustamaks - MAAGILINE!!
Villu Veski oma suurepärase muusikaga, lisaks brasiillane Braz Luiz Lima kitarril (kelle mängu ei seganud isegi asjaolu, et mingi hetk üks laud koos taldrikute, klaaside ja kõige muuga kokku varises). ja lisaks kõik need suurepärased luuletajad.
Õhtut juhtis Raivo E. Tamm, mis oli minu jaoks üllatuseks, aga ta sai sellega lihtsalt suurepäraselt hakkama.
Õhtu viimane luuletaja Rolandas Rastauskas üllatas vist kõiki...
...juba luulefestivali voldikus on kirjas, et ta teeb koostööd jazzmuusikutega aga ma ei osanud üldse lootagi, et ka Eestis teda muusika saatel esinemas võiks näha..AGA..koos löökriistadel mängiva Anneli Kadakasega oli nende etteaste lihtsalt..lummav! midagi emotsioonidest tulvil ja head.
hästi kummaline oli ka fääri luuletaja Carl Johan Jensen, kelle luulet kuulates tekkis küsimus, kus maailmas tema elab. Tema luuletused olid..justkui loogilised..aga samas täiesti nihkes, sürreaalsed..kummalised..head!
niisiis ei jää üle muud kui homsest päevast ka viimast võtta ja kuulata neid vaimustavaid luuletajaid.
NB! Kust saaks ma kuuldud luuletuste eestikeelseid tõlkeid!?
Juuli
Eva, Pariis pole ka pärastlõunal jalutamiseks ÕIGE koht!
:)
Post a Comment