Eile, teisipäeval, alustasid kümnendikud ettekannetega. Tund oli ilmselgelt looduteaduste (ja pisut esoteerika) poole kaldu ja ülipõnev! Teemad olid järgmised:
Kärt Laas rääkis ennastunustavalt hülgepüügist Norras ja Gröönimaal, mis on läbi aegade olnud traditsiooniline tegevusala nimetet maades. Helina Adoson jutustas Islandi legende huldurahvast, trollidest ja nende mõjust tänapäeva infrastruktuuri kujunemisel Islandil. Henry Sinivee põhjalik ettekanne käsitles Carl von Linné elu ja tegevust - igati kohane teema, sest 2007.a. on Rootsis kuulutatud Linné-aastaks, nimelt täitub 23. mail 300 aastat kuulsa Rootsi loodusteadlase sünnist.
13 comments:
Minu arvates oli huvitav kuulata Kärdi poolt tutvustatud hülgepüügist, sest algul mõtlesin ka mina, et miks just selline teema. Mul ei olnud õrna aimugi, et hülgepüük on Norras nii kõrgel kohal ja et kohalik rahvas suhtub sellesse kui igapäevasesse toimingusse.
Helina, sa peadki nii ütlema, sa oled mu best friend, eks. :D
Üldiselt, mulle tundus, et ma rääkisin liiga pikalt... Aga endal oli vähemalt hea olla seal ees. Kui on hea ja huvitav teema, siis on ka esitlus hea.
Soe soovitus järgmistele esinejatele, et ärge olge oma paberites kinni ja ärge lugege mingeid aastaarve, mis niikuinii kellelegi meelde ei jää. Kui teete konkreetsest isikust ettekannet, siis rääkige temast midagi naljakat, kasutage käsi, jalgu - monotoonne esinemine jätab täiesti külmaks ja muudab kuulamise raskeks.
Aga toredad ettekanded kõik. Vähemalt ma tean nüüd, kes on (C)Karl Linné. :)
Ja kui nüüd täiesti aus olla, siis ma tahan veel ettekandeid teha.
Aga nt..hülgepüügist oli juba sellepärast huvitav teada saada, et enne, kui seltskonnas tulihingeliselt loomade(hülgede, kääbusvaalade)väärkohtlemisest rääkima hakkaksin,tean, et tegelikult on tegevus ka vajalik ja traditsiooniline. Kärdul silmad särasid ja esitlus oli sujuvalt mõnus. Nõustun ka sellega, et aastaarvude vuristamine ei muuda teemat kuidagi huvitavamaks. Meelde jäävad siiski alati need mahlakad faktid. =D
Oeh, unustasin oma eelmisele targale kommentaarile nime panna.
Kärt! Ei sa ei rääkinud liiga pikalt. Vastupidi, kõik sai öeldud niiet pärast ei tekkinud isegi küsimusi!Ja sinu ettekandeid on alati hea kuulata olnud-kohe näha et sa tunned ennast hästi meie ees ja oled oma sõnades kindel ;):).
10 C all the way! :)
Aitäh ilusate sõnade eest. Toote pisara silma. Kui ühe korra teed ettekannet hästi, siis tahakski neid tegema jääda. Et siis ootan huviga järgmisi esinejaid!
Tekib kohe tunne, et need ettekanded võiksid nö vabale publikule olla, sest et oleks tahtnud isegi neid kuulata. (Island olla nüüd omaette teema), aga mind huvitab praegu see vaalapüük. Minu esimene reaktsioon, kui ma juba ettekande teemat kuuleks, oleks umbes selline, et ma läheks ära või paneks kõrvad kinni. Aga, tundub, et te ei suhtu kõnealusesse teemasse negatiivselt ja sellel peab ju siis ka põhjus olema..Niiet, millest ettekanne oli ja miks "tegelikult on tegevus ka vajalik"?
Hülgepüügist nii palju, et see tõesti on vajalik. Nimelt söövad hülged tohutul hulgal kala. Ka seda kala, mis peaks jõudma inimeste toidulauale. Lugesin ühelt neti leheküljelt, et hülged söövad ära sama palju heeringaid kui püüab kogu Norra kalalaevastik. Nt selle pärast on vaja hülge arvu mingites piirides hoida. Ja kuna nende loomade arvukus on kasvamas, siis ei tee see küttimine palju kurja. Lisaks on hülgepüük pikk traditsioon ja tava.
Kärdil on see kala teema ikka tõesti hinges. Aitäh, tänu sinule sain veidi targemaks hülgepüügi koha pealt. Mu varasemad teadmised piirdusid enam-vähem ühe dokumentaalfilmiga, mis kuulutas: "Igavesed sadistid, püüavad ja tapavad hülgeid oma lõbuks! Kas neil südant pole?!" Nüüd võib hing rahus puhata, sest asi ei ole nii pinnapealne. Ma arvan, et see oleneb piirkonnast, kuid hea on teada, et mõnel maal on see lausa tavaks ja veel heal põhjusel ka.
Kärt, kes sa oled, räägi nüüd sina ka!
:)
Vabandust, et siin nii vaikne olin. Nimelt seiklesin 3 päeva Roheliste Rattaretkel. :)
Nagu juba Margot mainis, siis söövad hülged ära palju kala, mis peaks jõudma inimesteni.
Teiseks on hülgenahk populaarne moemaailmas.
Kolmandaks on traditsioonid - eskimod ja teised külmade alade maad on tuhandeid aastaid kasutanud hülgerasva näiteks toidutegemiseks ja lambiõliks. Eskimod teevad hülgenahkadest endale riideid ja katavad ka aknaid. Hülgeliha sisaldab palju vajalikke proteiine ja A-vitamiini.
Loodan, et said veidi rohkem infot. Lähiajal vormistan ka referaadi kirjaliku poole ära. Siis saad seda Juta käest vajadusel küsida. :)
Jah, ilmselt nii see on
Post a Comment